Suuline traditsioon - Maa liikuvus mõisa ja küla vahel, kvooted

Mündi mõisal olnud kuuendikumaal 2 peret, 24-tiinulised alad umbes. Taal müünud need umbes 37 a. eest Särevere Šilingile [Schillingile]. Kui see kohti on müüma hakanud, võtnud ta kuuendikud mõisa külgi. Jutustaja on ise elanud ühel mõisa kuuendikul, siis kui abiellunud. Siis, kui Särevere mõisnik kuuendikud mõisaga liitnud, pakkunud ta jutustajale mingit teist kohta müüa. Jutustaja pole võtnud. Mõisnik vihastanud ja pole seetõttu jutustaja maja kuuendikumaalt jutustajal ära vedada lasknud (valla ehitatud), vaid annud sellele, kes pakutud koha ostnud. Jutustaja on veel 25 rbl trahvi maksnud, et ta olevat oma asulast rohkem ära viinud kui õigus. See olnud päris ülekohus. Jutustaja mees jäänud natuke lollakaks koha äravõtmise pärast. Sündmus olnud umbes 30 a. tagasi.
EKLA, f 199, m 44, 112 (IV-G) < Paide-Anna khk., Kriilevälja k. - Hilda Kõrge < Leena Sion, 76 a. (1930)

Mündi mõisnik pole jutustaja talu müüa tahtnud, öelnud et on mõisa kuuendik, talu aga olnud valla maa. Tal olnud seda vist kavatsus mõisa külge liita. Kaks Saare talu, kuuendikud, võtnud ta mõisa külge, ei tea just millal. Jutustaja teadnud, et tal on vallamaa ja vaidlend vastu. Saanudki siis talu osta.
EKLA, f 199, m 44, 112 (IV-G) < Paide-Anna khk., Kirila k., Loodevälja t. - Hilda Kõrge < Jaan Reinmann, 68 a. (1930)

Tarbja küla, umbes 10 talu, asunud Mäo mõisa kuuendikumaal. Püsisid mõisaga ühendamata, kuni viimase ajani olid müümata.
EKLA, f 199, m 44, 112 (IV-G) < Paide-Anna khk., Mäo < Purdi - Hilda Kõrge < Gustav Liiv, 62 a. (1930)

Praegu alles ostetakse Tarbja kuuendikukohti. Üks alles ostmata. Enamus on ostetud 1928. a.
EKLA, f 199, m 44, 113 (IV-G) < Paide-Anna khk., Tarbja k., Sepa t. - Hilda Kõrge < Mari Rosenfeldt, 65 a. (1930)

Enne olnud Mäo mõisa kuuendikud praeguses Peetri kihelkonnas Padula külas. Enne kruntimist, ei tea just, mis ajal on see Tarbja külaga vahetatud, et Tarbja on mõisale ligem.
EKLA, f 199, m 44, 113 (IV-G) < Paide-Anna khk., Tarbja k., Jõe t. - Hilda Kõrge < Hans Schmidt, 55 a. (1930)

Jutustaja talu olnud enne üks üksik Mäo mõisa koht, pole talu nime kannud, on kutsutud Takkasaare kohaks. Üks Niidre-nimeline vanamees elanud sees – maksnud renti 60 leesikat heinu ja 100 muna aastas. Ei tea just kaua tagasi. Mõisast saanud ta paari künnihärgi. Vahepääl on mõis koha oma kätte võtnud. Siis oman[dan]ud jutustaja selle mõisalt.
EKLA, f 199, m 44, 113 (IV-G) < Paide-Anna khk., Serinapalu k., Saare t. < Valgma k. - Hilda Kõrge < Gustas Indermitte, 73 a. (1930)

Äivere mõisnik on Äivere küla tahtnud mõisa külge liita, on tunnistanud oma kuuendikuks. Jutustaja vana maja asemele pole tahtnud sellepärast uut ehitada. Siis käinud jutustaja isa Tallinnas, sääl pole aga mõisnikule seda võimust antud – osa tal olnud küll kuuendikud, vist ikka olnud – 5 talu sellel maal veel praegu müümata. Ta tahtnud ka mittekuuendikke liita.
EKLA, f 199, m 44, 113 (IV-G) < Paide-Anna khk., Äivere k., Mardi t. < Otiku k. - Hilda Kõrge < Jüri Lillepott, 65 a. (1930)

Pikaküla karjamõis on ehitatud küla maale, kuid muud täpsemat jutustaja ei tea, ka küla sai uued maad ja kuhu jm. Samuti ei tea ta lähemat asutamise aja suhtes.
EKLA, f 199, m 44, 113 (IV-G) < Paide-Anna khk., Pikaküla as. < Pikaküla m. - Hilda Kõrge < Mart Treial, 65 a. (1930)

Leedu praegune asundus, vahepääl karjamõis, olnud enne küla. Kõik põllud olevat ümberringi ahervaresid täis.
Sel ajal, kui Leedu oli Äivere karjamõis, on tahetud Äivere küla maad mõisa külge võtta ja küla Leedu karjamõisa maile viia. Äivere on mõisale ligem. Et sel teel tulid vast[u]olud (võrrelda eelmine lk jutustaja 26 [Jüri Lillepott]) ja Leedu karjamõisa maad olevat paremad kui Äivere omad, jäänud vahekord nii kui olnud.
EKLA, f 199, m 44, 113/4 (IV-G) < Paide-Anna khk., Leedu as. - Hilda Kõrge < Hans Prosso, 60 a. (1930)

Purdi kuuendikud olnud Kagoveres, Pojatu-arus ja vist veel kusagil, need olnud soised alad, mõis pole võtnud neid oma külgi.
EKLA, f 199, m 44, 114 (IV-G) < Paide-Anna khk., Mustla k., Kivi t. < Paide khk. - Hilda Kõrge < Jaan Riimann, 74 a. (1930)

Vanamõisa karjamõisa asundus olnud 80–90 a. tagasi küla Purdi kuuendiku mail. Mõis võtnud ja teinud sellest karjamõisa. Jutustajale on rääkinud seda üks 80 a. vana, kes sellest külast siis pidanud ära minema.
EKLA, f 199, m 44, 114 (IV-G) < Paide-Anna khk., Purdi as. - Hilda Kõrge < Teodor Rüütel, 62 a. (1930)

Vanasti olnud Vanamõisa küla. Jutustaja noorespõlves vanemad inimesed rääkinud, et küla on nii järsku laotatud, majad tõmmatud kohe maha, mõned pole aega saanud leibu ahjust välja võtta.
EKLA, f 199, m 44, 114 (IV-G) < Paide-Anna khk., Ojataguse (k.) as. - Hilda Kõrge < Kata Steinberg, 66 a. (1930)